Tekstiilikäsitöö eriala õppur Rutt: „Käsitöö tegemine ei ole hobi vaid diagnoos!“ 02. mai IT admin
Rutt õpib Tallinna Kopli Ametikoolis tekstiilikäsitöö eriala 2-aastasel õppel. Tekstiilkäsitöö tegija saab teadmisi ja praktilisi oskusi Eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandi alustest, kavandamisest ja kujutamisest, materjaliõpetusest, silmuskudumisest, heegeldamisest, õmblemisest, kangakudumisest ning käsitööalasest ettevõtlusest ja tootearendusest. Õpetajate juhendamisel valmistavad õpilased pitse, kudumeid ja õmblevad mitmesuguseid esemeid. Lisaks põhiõpingutele õpitakse praktilisi oskusi nahatöös, metalli- ja savitöödes, tekstiilmaterjalide värvimises, kirjakunstis ja fotograafias.
Ruti jaoks pole tekstiilikäsitöö eriala midagi uut, sest hobikorras on sellega omal käel juba tegeletud. „Olen vaadanud internetist videosid, lugenud raamatuid ja palju ise õppinud, kuid seni on olnud puudu inimlik faktor – juhendaja, kes oleks kõrval ja näitaks ning õpetaks. Tahtsin ammu tulla ka kooli õppima, kuid varem olid lapsed liiga väikesed. Nüüd oli aeg paras oma pikaaegset soovi täitma asuda,“ selgitas Rutt, miks valis just selle eriala. „Inimene võib ju osata särgile nööpi ette õmmelda, kuid läbi professionaalse juhendaja võib ta õppida seda tegema mitmel moel või hoopis paremini.“
Rutt ei plaani kooli lõpetamise järel kindlasti tekstiilikäsitööliseks hakata, vaid õpibki pigem endale, ning vajaduse tekkimisel plaanib teenust pakkuda oma lähikonnas. Rutile meeldib käsitöö, sest see on tema jaoks eneseväljenduse viis. Ta täiendab: „Vahel käin poes ringi ja otsin mingeid kindlaid esemeid.. ning enamasti jõuan järeldusele, et lihtsam on need endale ise teha. Koolis õppides olen saanud väga palju uusi teadmisi, kuidas midagi teha, mis toimib ning mis toimib veel paremini. Teadmistega võrdväärselt oluline on need kohe kodus praktikas ära proovida.“
Ruti jaoks on kooli tulek andnud võimaluse ka oma erialast võrgustikku laiendada. Ühest küljest on ta leidnud endale uued tuttavad ja sõbrad, kellega jagatakse sama kirge, teisest küljest on laienenud silmaring ning suurenenud enesekindlus teha asju, mida pole varem teinud. Rutt lisab: „Käsitöö tegemine ei ole hobi vaid diagnoos. Kooli tulles sain aru, et leidub veel minusuguseid fanaatikuid. Soovin, et edaspidi jõuaksid võimalikud kliendid minuni just läbi tutvuste ja soovituste, masstoodangut ei plaani ma kunagi tegema hakata.“
Tekstiilikäsitöö eriala lõpetajad saavad minna tööle valdkonna disaineri juurde või hakata iseseisvalt tegelema ettevõtlusega tekstiilkäsitöö alal. Vastavalt huvidele ja olemasolevale haridustasemele saab soovi korral juurde õppima minna näiteks Eesti Kunstiakadeemiasse moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini erialale, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärandtehnoloogia erialale, erinevatesse teistesse Eesti kutseõppeasutustesse tase 5 õppekavadele (nt rahvarõivaste valmistajaks, pitsitehnikas esemete valmistajaks, silmuskudujaks).
Tekstiililikäsitöö eriala õppekavaga saad tutvuda klikkides siia.
Rutt õpib Tallinna Kopli Ametikoolis tekstiilikäsitöö eriala 2-aastasel õppel. Tekstiilkäsitöö tegija saab teadmisi ja praktilisi oskusi Eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandi alustest, kavandamisest ja kujutamisest, materjaliõpetusest, silmuskudumisest, heegeldamisest, õmblemisest, kangakudumisest ning käsitööalasest ettevõtlusest ja tootearendusest. Õpetajate juhendamisel valmistavad õpilased pitse, kudumeid ja õmblevad mitmesuguseid esemeid. Lisaks põhiõpingutele õpitakse praktilisi oskusi nahatöös, metalli- ja savitöödes, tekstiilmaterjalide värvimises, kirjakunstis ja fotograafias.
Ruti jaoks pole tekstiilikäsitöö eriala midagi uut, sest hobikorras on sellega omal käel juba tegeletud. „Olen vaadanud internetist videosid, lugenud raamatuid ja palju ise õppinud, kuid seni on olnud puudu inimlik faktor – juhendaja, kes oleks kõrval ja näitaks ning õpetaks. Tahtsin ammu tulla ka kooli õppima, kuid varem olid lapsed liiga väikesed. Nüüd oli aeg paras oma pikaaegset soovi täitma asuda,“ selgitas Rutt, miks valis just selle eriala. „Inimene võib ju osata särgile nööpi ette õmmelda, kuid läbi professionaalse juhendaja võib ta õppida seda tegema mitmel moel või hoopis paremini.“
Rutt ei plaani kooli lõpetamise järel kindlasti tekstiilikäsitööliseks hakata, vaid õpibki pigem endale, ning vajaduse tekkimisel plaanib teenust pakkuda oma lähikonnas. Rutile meeldib käsitöö, sest see on tema jaoks eneseväljenduse viis. Ta täiendab: „Vahel käin poes ringi ja otsin mingeid kindlaid esemeid.. ning enamasti jõuan järeldusele, et lihtsam on need endale ise teha. Koolis õppides olen saanud väga palju uusi teadmisi, kuidas midagi teha, mis toimib ning mis toimib veel paremini. Teadmistega võrdväärselt oluline on need kohe kodus praktikas ära proovida.“
Ruti jaoks on kooli tulek andnud võimaluse ka oma erialast võrgustikku laiendada. Ühest küljest on ta leidnud endale uued tuttavad ja sõbrad, kellega jagatakse sama kirge, teisest küljest on laienenud silmaring ning suurenenud enesekindlus teha asju, mida pole varem teinud. Rutt lisab: „Käsitöö tegemine ei ole hobi vaid diagnoos. Kooli tulles sain aru, et leidub veel minusuguseid fanaatikuid. Soovin, et edaspidi jõuaksid võimalikud kliendid minuni just läbi tutvuste ja soovituste, masstoodangut ei plaani ma kunagi tegema hakata.“
Tekstiilikäsitöö eriala lõpetajad saavad minna tööle valdkonna disaineri juurde või hakata iseseisvalt tegelema ettevõtlusega tekstiilkäsitöö alal. Vastavalt huvidele ja olemasolevale haridustasemele saab soovi korral juurde õppima minna näiteks Eesti Kunstiakadeemiasse moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini erialale, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärandtehnoloogia erialale, erinevatesse teistesse Eesti kutseõppeasutustesse tase 5 õppekavadele (nt rahvarõivaste valmistajaks, pitsitehnikas esemete valmistajaks, silmuskudujaks).
Tekstiililikäsitöö eriala õppekavaga saad tutvuda klikkides siia.
