| Hindamise põhimõtted | Prindi leht |
| Eesmärk: Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on: 1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; 2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel. kindlaks määrata, millises ulatuses on õpilased omandanud soovitud oskused, teadmised ja vilumused hindamise tulemusena saavad õpilase teadmiste ja oskuste tasemest informatsiooni õpilased ise, lapsevanemad, õpetajad ja tööandjad. õppeprotsessi hindamise ülesandeks on anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest, positiivse enesehinnangu toetamine, õpimotivatsiooni tugevdamine Põhimõtted: hinnatakse teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust aluseks võetakse õppekava moodulites esitatud eesmärgid ja õpitulemused arvestuslik hindamine toimub mooduli teemade läbimise järel ja kokkuvõttev hindamine poolaasta ning õppeaasta lõpul kutseharidusliku lõpueksami hindamine toimub eksamikomisjoni poolt, mille esimeheks on tööandjate esindaja hindamine toimub viiepallilises süsteemis, kus 1 ja 2 märgivad mitteomandamist; 3,4,5 positiivset hinnangut. Hindamise vormid: õpiprotsessi hindamine arvestus hindeline arvestus eksam Hindamisvormi konkreetses õppeaines määrab õppekava. Hindamine toimub regulaarselt moodulite lõppemisel ja/või konkreetse tsükli või kursuse lõppemisel. Eksamil ja hindelisel arvestusel (v.a. praktiliste tööde hindamine) toimub hindamine 5-palli süsteemis alljärgnevatel tasemetel: hinne „5"- 90- 100% õigeid vastuseid hinne „4"- 70- 89% õigeid vastuseid hinne „3"- 45- 69% õigeid vastuseid hinne „2"- 20- 44% õigeid vastuseid hinne „1"- 0- 19% õigeid vastuseid Arvestuse puhul on hindamistasemeks arvestatud / mittearvestatud. Arvestatuks loetakse vähemalt hindetasemele „3" sooritatud tulemus. Praktiliste tööde hindamine toimub 5- palli süsteemis ja tulemuse hindamise aluseks on: loominguline väljendusoskus oskuste tase Hindamisel võetakse arvesse: tööprotsessi kulgu õppeprotsesis osalemist õpilase individuaalset arengut Hindamisel lähtutakse järgmistest oskuste tasemetest (vastavalt Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41): Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45-69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. |
